Minu veendumused

Soovime üheskoos ehitada edumeelse Euroopa, mis on vaba, õiglane ja kestlik.

Euroopas lahendatakse erimeeldusi läbirääkimiste teel. See keeruline (ja teinekord igav) protsess leiab enamasti aset suletud uste taga. Mõnikord õnnestub meil seda vilksamisi telerist näha või selle kohta paar rida uudistest lugeda. Ja võib juhtuda, et lülitame teleri selle peale igavusest hoopis välja. Ometi ei saa eitada tõsiasja, et Euroopa ajaloo kontekstis on see lausa väike ime.

 

Veel seitsekümmend aastat tagasi lahendasid Euroopa riigid omavahelisi erimeelsusi lahinguväljal ning sellega käisid kaasas kaevikutes kaotatud elud, maatasa pommitatud linnad, kodudest välja aetud inimesed ja rikutud elud. Sõja võitja sai õiguse otsustada asjade edasine käik. Kuni järgmise sõjani. Selle kõige juures jäid kaotajaks tavalised inimesed, kes maksid sõja eest oma vara, heaolu, tervise või eluga.

 

Euroopa Liit on vahend, mille meie vanemad ja vanavanemad on meile pärandanud, et võiksime sellist saatust vältida. Tänu Euroopa Liidule on meie käsutuses eriline koostöövorm, mis võimaldab meil ületada euroopasiseseid lahkarvamusi ja leida ühtseid vastuseid probleemidele, mis meile üksinda käiksid üle jõu. Euroopa ajaloost ei leia teist sama tõhusat tööriista ega pikemat rahuaega.

 

See kõik aga ei tähenda, et Euroopa Liit on veatu. Meie ülesanne on seda parandada, viia see vastavusse tänaste ja homsete vajadustega ning tuua see lähemale inimestele, kelle huve see teenib. Peame ehitama õiglase, vaba ja kestliku Euroopa.

 

Euroopa Liit on tööriist, mille eesmärk on kaitsta meie väärtusi. Praegusel ajal pole see sugugi lihtne ülesanne. Maailm muutub seninägematu kiirusega. Tehnoloogia muudab juba lähitulevikus radikaalselt seda, kuidas me töötame, toodame, tarbime ja üksteisega suhtleme. Teised suurvõimud püüavad meid kaubandusmeetmete abil enda tahtele allutada või soovivad meid poliitiliselt nõrgendada, et summutada euroopaliku moraali häält maailma tasandil. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus ohustavad jätkuvalt meie eluviisi. Naiste õigused seisavad silmitsi uute rünnakutega.

 

Me usume Euroopasse, kus üksteise eest kantakse hoolt, asju jagatakse õiglaselt ning inimestele antakse võimalus vabalt valida, kuidas nad tahavad elada, keda nad tahavad armastada ja millist usutunnistust nad tahavad või ei taha järgida. Reeglid kehtivad kõigile võrdselt, olenemata suurusest ja tugevusest, vanusest, rahvusest, soost, usutunnistusest ja päritolust.

 

Peame üles ehitama ringmajandusele tugineva kestlikuma Euroopa. Emake Maa on üsna pea jõudmas taluvuspiirini ja palub puhkust koormast, mille oleme talle pannud. Meie ookeane ähvardab plastreostuse alla mattumine ja õhusaaste on muutumas üha suuremaks terviseriskiks. Kliimamuutused pole muinasjutt, vaid valus ja ebamugav tõsiasi. Ometi on meil veel võimalik asju muuta. Peame muutma oma eluviisi, seda, kuidas me kaubandustehingutes teistega arvestame ja kuidas kasutame maailma ressursse.

 

On teisigi murekohti, millega tegelemine eeldab julgust ja ühtsust. Ränne on üleilmne nähtus, millele tuleb läheneda üleilmselt – see kehtib nii nende kohta, kes lähevad välismaale paremat elu otsima, kui ka nende kohta, kes elavad rände sihtriikides. Kas Euroopa aitab seda muutuvat maailma kujundada koos sõprade ja liitlastega? Või keerame me maailmale selja ja pöördume üksteise vastu või peidame end müüride ja merede taga ja jätame homse maailma nende meelevalda, kes ei lähtu Euroopa huvidest? Kas püüame leida lahendusi koostöö või vastastamise kaudu?

 

Mina usun, et Euroopat ja meid ümbritsevat maailma tuleb vormida koostöö abil. See on ainuke viis anda vastuseid, mis sobivad meie väärtustega. Peame tegema koostööd, et kaitsta Euroopa huve muutuvas maailmas. See on ainuke viis tagada, et ausa töö eest saadakse õiglast palka, et ettevõtted maksavad makse seal, kus nad kasumit teenivad, et suurkorporatsioonid ei ässita riike üksteise vastu, et eri riikides olevaid töötajaid ei lükataks omavahelises palgakonkurentsis allakäiguspiraalile ja et me ei osaleks ohtlikus võiduajamises Maa väärtuslike ressursside äratarbimiseks.

 

Putini ja Trumpi taolised inimesed usuvad, et valitseda tuleb jõuga. Euroopa on aga läbi raskuste õppinud usaldama seaduste jõudu. Pole saladus, et Putin ja Trump tahaksid ELi ja selle liikmesriike nõrgendada. Samuti pole juhus, et mõlemad riigijuhid imetlevad Euroopa riikide rahvuslasi. Selle taga on ühelt poolt ühine arusaam ühiskonnast ja teisalt teadmine, et rahvuslased otsivad vaenlasi nii kodus kui ka võõrsil. Üksteisesse vaenulikult suhtuvad eurooplased ei tee koostööd ega suuda võtta ühiseid seisukohti.

 

Tulevik on ebakindel, aga see ei tähenda, et peaksime seda pelgama. Me peame muutma oma meelelaadi ja võtma omaks uue mõtteviisi, hoiaku, mis näeb muutustes võimalust, mitte ohtu. Me vajame lootust seoses oma töökohtadega, laste tulevikuga ja asjadega, mida me mitmekülgses ühiskonnas omavahel jagame, samuti võimalustega kliimamuutuste piiramiseks, rände haldamiseks, turvalisuse tõstmiseks. Me ei tohiks lasta hirmul meie eest otsustada. Hirm on halvav, muutub kiiresti vihaks ja keskendub lahenduste asemel patuoinaste leidmisele. Muutkem oma mured hirmu asemel tegudeks.

 

Ühtne Euroopa annab meile jõudu leida vastuseid, mida peab kuulda võtma kogu maailm. Parim vahend selle saavutamiseks on jätkuvalt Euroopa Liit. Erinevalt mõne rahvuslase eelistustest ei tohiks me Euroopa Liitu lammutada, vaid peame seda tugevdama ning muutma selle paremaks tööriistaks. Euroopa Liit peab muutuma otsustavamaks, demokraatlikumaks ja õiglasemaks ning keskenduma olulistele küsimustele, mis eeldavad euroopalikke vastuseid. See ei tohiks tegeleda teemadega, mille lahendamisega saavad paremini ja kodanikekesksemalt hakkama liikmesriigid eraldi.

 

Asugem üheskoos rajama uut Euroopat.