Frans Timmermans on Hollandi tööpartei (Partij van de Arbeid) ridades kuuel korral (1998–2007 ja 2010–2012) Hollandi parlamendisaadikuks valitud. Aastatel 2007–2010 oli ta Euroopa asjade minister, aastatel 2012–2014 Hollandi välisminister.
Nelja Euroopa Komisjonis veedetud aasta jooksul on Frans Timmermans juhtinud ELi tööd kestlikkuse valdkonnas ning vastutanud ambitsioonika ringmajanduse strateegia ja maailma esimese laiaulatusliku plaste puudutava strateegia vastuvõtmise eest. Ta oli seotud ka ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkide üle ELis peetud läbirääkimistega ning nende eesmärkide vastuvõtmise ja rakendamisega ELis. Euroopa Parlament hääletas alles hiljaaegu tema õigusloomealase ettepaneku üle plastreostuse vähendamiseks ning ühekordselt kasutatavate plasttoodete kõrvaldamiseks või drastiliseks vähendamiseks. Ta on juhtinud võitlust plastreostuse vastu ka rahvusvahelisel tasandil, esitledes Euroopa Komisjoni ettepanekuid New Yorgis teistele ÜRO liikmesriikidele ja julgustades neid vastama Euroopa ambitsioonidele.
Frans pooldab tugevalt soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset õiglust. Ta esitas resolutsiooni perepuhkuse paremaks korraldamiseks nii isade, emade kui ka hooldajate jaoks kõikides ELi liikmesriikides, et toetada soolist võrdõiguslikkust tööl ja pereelus. Ta on kindlalt toetanud soolise palgalõhe kõrvaldamist ning suurema hulga naiste kaasamist juhtivateke poliitilistele ja ärivaldkonna kohtadele ning kaitsnud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. Ta võtab aktiivselt sõna diskrimineerimise ning igasuguse äärmuslikkuse ja rassismi vastu, juhtides muu hulgas Euroopa Komisjoni tööd võitluses moslemite ja juutide vastu suunatud vihaga.
Frans seisab kirglikult ja vankumatult Euroopa põhiväärtuste eest ning on eriti tegus just õigusriigi põhimõtete kaitsmisel seoses teatavate riikide valitsemises ilmnevate autoritaarsete suundumustega. Esmajoones on ta kaitsnud Poola kohtuvõimu valitsuse liigse mõju eest ning suutis hiljaaegu tagada Euroopa Kohtus ajutiste meetmete kehtestamise, mille eesmärk on takistada Riigikohtu puhastamist kohtunikest.
Peale selle on Frans Timmermans suunanud Euroopa Komisjoni jõupingutusi ELis demokraatlike muudatuste esilekutsumiseks, suurendades kodanike osalust ja ELi poliitikakujundamise läbipaistvust ning tuues selle käigus iga viimase kui sammu avalikkuse ette, et tagada inimeste kaasatus ja poliitikate tõenduspõhisus.
Enne poliitikasse suundumist töötas Frans esmalt Hollandi välisministeeriumis, kus ta nimetati 1990. aastal Hollandi suursaadiku asetäitjaks Moskvas, enne kui ta 1993. aastal välisministeeriumisse naasis. Seejärel asus ta tööle Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni rahvusvähemuste ülemvoliniku Max van der Stoeli vanemnõuniku ja sekretärina.
Frans Timmermans on abielus ja nelja lapse isa. Ta on sündinud 1961. aastal ja on pärit Heerlenist, mis asub Hollandis Limburgi regioonis. Tema mõlemad vanaisad olid söekaevurid, tema isa töötas sõjaväepolitseis. Toona Hollandis kehtinud seaduse alusel oli tema ema sunnitud abielludes loobuma oma töökohast. See ja muu noorena kogetu andis Fransile põhjust seada löögi alla ühiskonnas valitsev ebavõrdsus ning võidelda kogu karjääri kestel naiste õiguste eest.